Kunagi pärast mingit järjekordset motomatka sai mõeldud et järgmise tripi teeks Alpidesse sõites need läbi ristipidi. Saaks puusad lahti sõidetud nii et need lausa logisevad ning samas kulutaks ka rehve ühtlasemalt. Eestis on nimelt see jama et siin kuluvad rehvid ainult keskelt... Tripi kestvuseks kujunes lõpuks 19 päeva, sellest sõidupäevi 17 ja kogudistantsiks tuli ca 6400 km. Algusest kuni lõpuni sõitsime tripi läbi kahekesi Tomkariga - küll aga erinevatel ajahetkedel erinevates kohtades sõitsime koos teiste matkasellidega. Osatäitjate nimekiri sai lõpuks selline: Pille, Tiit, Ago, Elin, Jaan, Tarvo ja Evelin.
Tsikliga sõita on puhas rõõm ja mõnu - eriti tõstaks aga esile Poola liikluskultuuri - piisas vaid vasaku suuna sisselülitamisest kui juba eessõitvad ja vastutulevad masinad tõmbasid paremale teeserva ning kaherattalised lasti kenasti enda vahelt läbi. Pahatihti ei pidanud isegi suunda sisse lükkama - seda tehti täiesti enesestmõistetavalt. Sama kehtis ka ummikutes - keegi ei kukkunud lõugama või teed blokkima kui ratturid ridade vahelt läbi sõitsid või teeremontide korral foori taha end esimeseks sõitsid. Viipasime tänutäheks käega või vilgutasime suunakaid ning lubava tule korral kuniks autojuht esimest käiku otsis olid ratturid juba ammu kadunud. Ka mujal riikides ei kohanud sihilikku segamist vms., üksteisega arvestamine on normiks. Küll aga devalveerus Austria politsei minu silmis kõige lihtlabasemaks mendiks - korraks üle pideva joone sõitmine lõppes 35 eurtsise pileti ostmisega. Tegin nimelt ühest eessõitvast aeglussõidu tsempionist pärast tunnelist väljumist möödasõidu kus tee oli sirge ja nähtavus hea ning ohtlikku olukorda ei tekitanud - tsikli kiirendus on ikka midagi muud kui auto oma. ment aga passis tunnelisuu lõpus ja nähes minu kirjeldamatut roima tuli järgi ning andis näkku - kusjuures ise oli motopolitzeist, seega võiks ometi tsiklisõidust midagi teada... Itaalia karabinjeerid ei teinud näiteks teist nägugi kui neist mööda sõitsime. Ning kui Austriast Itaaliasse sõitsime siis Austria piiril kaks mundris tegelast passisid põõsas ja mõõtsid vastutulevatel autodel kiirust, üks oleks silmaga hinnates võibolla natuke kiirust ületavat autot peatades kätega vehkides mulle peaaegu et teele ette jooksnud... Igatahes olen Austria mendile mingi paarkümmend jooneületamist veel sees:P
Mägiteed on Slovakkias huvitavad, kurvid on kiired ja lauged ning painutamist ja võimlemist on üksjagu - aeg-ajalt uurisime rehve kui palju on pidamise lõpust veel puudu - kõik esinesid tublilt kuid esimese sordi munadest jäi parimatel siiski veel paar millimeetrit puudu:) Omaette spordiks muutus aga majutuse otsimine - kui odavalt on võimalik 8 matkaselli majutada. Poola ja Slovakkia konkureerisid siin kõvasti, kui õigesti mäletan siis madalaim hind jäi kusagil 65 euri kanti - ja seda kõigi 8 inimese eest... Saime igasugu erineva tasemega magalaid, oli tõelisi räpahotelle aga ka 2* hotelle mis oma olemuselt oleks vabalt võinud olla 4* omad. Võibolla polnud rohkem tärne sellepärast et fuajees polnud meetripaksust vaipa või kroonlühtrit laes. Küll aga iseloomustas kõiki tubasid exploded view ehk siis milline nägi välja tuba pärast seda kui olime oma kaltsud ja kola mööda elamist laiali paigutanud:))) Ka polnud üheski elamises minibaari, seega tuli see käepärastest vahenditest endal ehitada. Kraanikauss külma vett täis ja õlled likku:)
Tegelesime kõvasti ka kultuuriga. Käisime vaatamas vanu kivihunnikuid raha eest, tutvusime erinevate muuseumitega (reeglina hommikuti;P) või jalutasime niisama üksteist. No ja lõpuks on ka õllekultuur ikkagi kultuur:) Kusjuures, kehva märjukest ei õnnestunudki kusagilt saada, see checkmark jäi tegemata:P
Alpidesse sattusime täpselt sel ajal kui sealkandis möllas ringi tädi Laine Kuum, kodukandiinimestele rohkem tuntud kui kuumalaine. Olime seal Tomkariga nagu kaks kliimapagulast - päeval mägedes 'varjul' sest all olles sai kiiresti selgeks mida tähendab termin 'pakendis ja omas mahlas hautatud mootorrattur'. Kusjuures tegelikult oli ka üleval harjumatult soe aga vähemalt puhus tuul ja oli midagi hingata. Iga päev uurisime kuusetaadilt et millal olukord normaliseerub et saaks hakata tagasi sõitma. Kolmapäeval tuligi taotlusele positiivne vastus ning alustasime koduteed. Ning saime kolm päeva vihma, täpselt nagu minneski:)
Mida siis kokkuvõtteks - kui otsid mõnusat olemist, laugeid kurve ja odavat aga head kvaliteetpuhkust siis Poola, Slovakkia ja Tsehhi on sinu jaoks. Itaalia sobib teravate 'torrentide', heas mõttes naca ligadi-logadi olemise ja hea toidu austajatele. Küll on aga terve Itaalia vähemasti pühapäeviti kinni - tanklates pole kedagi, poed suletud jne. Ja üldse tundub et terve vana euroopa on õhtuti väljasurnud. Austria sobib laugeid kurve ja stabiilsust hindavatele matkalistele - kõik on 'in ordnung':) Aga käige ise ja vaadake üle. Ning üks tasuta vihje veel - enamus bronnimisi tegime booking.com kaudu - 'speissal praiss tudei õunli for juu mai friend' - uksest niisama sisse astudes ja otse letist küsides võib juhtuda et sellest supermadalasthinnast saad veel 33 prossa alla. Ning kasumi saad investeerida piduriklotsidesse või õlledesse:)))