Raja kiiruse/kõrguse profiil



taavi

Põhja! igatahes põhja

https://www.geoape.com/tracklogs/pohja-igatahes-pohja-3631

Lisas taavi @ 2012-07-09 20:55:06

Kirjeldus

Siia üritan wifi levialades uut träkki lisada..Start 10.07 7:30 D-terminalist.
1. Päev. (10.07.2012)
Otsustasime ühe jutiga Rovaniemi välja sõita (paar peatust tankimiseks ja söömiseks).
Peatusime Rovaiemis kämpingus (4 täiskasvanut + 2last + telk + auto = 50€). Kämpa igati OK .. (soe vesi, köögid jne) veider on see, et tasuta wifi puhul peab parooli ostma :S
Õhk on soe, ca +18 puhub kerge tuuleke.

2. Päev. (11.07.2012)
Alustasime päeva 
Rovaniemi kämpingust, külastasime lastega Santaparki ja
siirdusime põhja.
Kuna öösel hakkas Rovaniemis sadama ja sajul polnud lõppu näha ning ilmaennustus näitas põhjas päikesepaistet, otsustasime edasi põhja suunduda. Mõnikümmend km enne Sodankylä olime sunnitud
Rovaniemi tagasipöörduma. Ööbimsime samas kämpingus. Näis, mis homne päev toob.
Õhk hetkel +15. Õnneks ei saja (taevas täiesti pilves) ja on enam-vähem tuulevaikus. Päike loojub orienteeruvalt 00:30 ja tõuseb umbes kell 02:00.

3. Päev. (12.07.2012)
Hommik nagu Rovaniemis ikka - vihma sajab. Õhtune lootus hommikul enam-vehm kuivalt kokku pakkida kustus koos ärkamisega. Peale hommikusööki kämpingu köögis jäi sadu järgi ja isegi päikest paistis korraks ent pilevd olid palju lubavad ja nii tuligi telk siiski niiskelt kokku pakkida.
Kuna toiduvarud olid otsakorral tuli neid täiendama minna. Shoppamise käigus hakkas silma veel nii üht kui teist, ja nii me korve muudkui juurde võtsimegi. Kassas selgus et mu Swedbaniki krediitkaart ei toimi. Samuti mitte ka deebetkaart. Järgmisena selgus, et ka ükski SEB kaart ei toimi. Kõne Swedbanki klienditoe robotile ja saime teada, et üldse kaardimaksed ei toimi. Millal toimima hakkavad, seda ei tea keegi. SEB klienditoe tütarlaps oli aga nii lahke, et lubas meile ekstra helistada kui vähemalt SEB kaardid tööle hakkavad.
Viimase sularaha kulutasime toiduvarude täiendamisele. Kütust oli veel umbes pool paaki.. ja Rovaniemis sadas, jälle, või ikka veel.. Seega polnudki muud kui põhja poole tuld.
Veidi enne Sodankyla tuli SEB-st kõne, et nüüd maksed toimivad. Kütust oli meil veel jäänud umbes 100km jagu. Bensukas, enne tankimist, tegin ka nö kontroll ostu - 20 sendi eest ostsin kummalegi lapsele muumi lutsuka ja maksin krediitkaardiga ja kõik toimis jälle. Paak sai täis, päike tuli välja, põdrad teele ja tõusud ning laskumised.. elu läks hetkega ilusaks.
Päeva lõpuks jõudsime Soome-Norra piirile kämpingusse (Soome poolel, Norra on kohe teisel pool jõge). Muuseas wifi on siin täiesti tasuta. Ainult parool tuleb küsida.
Päike on veel kõrgel ja ilm ning vaade ilusad.

4. Päev. 
 (13.07.2012) 
Öösel jõudis seljataha jäänud vihmake meile järele ja läks tegelikult isegi mööda. Hommikul ärkasime vihmale iseloomuliku krõbina saatel. Telgi välimisel kattel olid näha veepiisad. Telgist välja astudes aga polnud vihma kusagil. Krõbina tekitasid väikesed kärbselaadsed putukad, kes vastu telgi katet lendasid. Seega oli nüüd esimene kord, kus telgi peaaegu kuivalt kokku saime.
Edasi võtsime suuna Nordkapile. Teel sinna leidsime Lakslevi lähedalt koha, kus legendi järgi olla trollid kulla retkelt tulles päikese kätte jäänud ja kiviks muutunud (ca 1km matk [üks ots]). Päris lahedad kivistised olid. Meenutasid siiski kõige rohkem muumitrolle. Äkki oligi muumide puhul tegemist Muumi nimeliste tollidega?
Nordkapi tunnelist saime tasuta läbi ja maandusime Norkappcamping nimelises kämpingus. Õhtul käisime kohustuslikku kesköist päikest vaatamas ja Nordkapi tippu vallutamas. Tagasi teel tekkis mõte, et paneme vanaemad ja lapsed kämpingusse magama ja läheme ise Knivskjelloddeni tippu vallutama -  asi see 9km ots siis jalutada ei ole.
Asusime teele 01:15 kohaliku aja järgi ja sihtpunkti jõudsime 2:15 hiljem. Tagasi matk võttis aega pisut üle 2:30. Minnes esimesed ca 8km polnud eriti hullu kõmpida, kuid viimased ca 1,5km oli jalgadele paras mõrv. Tagasi tulles see esimene 1,5km oli veelgi hullem. Peale järsku tõusu olid jalad nagu pakud ja neid tuli veel kõigest ca 8km järgi vedada. Kohaliku aja järgi 4:15 olime rajalt tagasi ja suundusime kämpingusse magama.
Kahjuks suutsin 5. päeva hommikul träki failid segi ajada ja kogu 4. päeva träkid vanadega üle kirjutada.

5. Päev. 
(14.07.2012)  
Hommikul on saabunud tugev udu ja parajalt tugev ning külm tuul. Eilseid mäetippe enam näha pole. Öine Knivskjelloddeni vallutamine oli tagantjäreletarkusena õige otsus.
Muuseas, auto esiklaasile kojamehe vahele oli öösel/hommikul tekkinud 12.07.2012 kuupäeva kandev Õhtuleht.
Võtsime ette teekonna Altasse, et need kuulsad kaljujoonised ka oma silmaga ülevaadata. Peale Nordkapi tunneli läbimist (jällegi tasuta) hakkas vahelduva eduga sadama. Samuti sadas kogu Altas veedetud aja. Kalju jooniste vahelise matka lõpus hakkas jalg jälle tunda andma ja kõndimine muutus suhteliselt valulikuks.
Ööbima jäime Altast ca 85km lõunas tee ääres olevasse kämpingusse. Ööbimiseks võtsime majakese (500NOK kogu seltskonnale). Õhtul väga viga pole, ei saja kuid on pilves, õhutemperatuur ca 16. Kas hommikuks ka kuivaks jääb, pole kindel. WiFi on tasuta, ent see ei tööta..

6. Päev. 
(15.07.2012)  
Hommik ilm enam vähem ilus - pilves (päike kumab läbi), ei saja sooja ca 16-17.
Täna tegime tutvust ka Norra meditsiiniteenustega ja külastasime Burfjord'i haigla vastuvõttu - Maril nüüd käsi kipsis. Alla 16 (või 18) aastastele on Norras arstiabi tasuta.
Edasi kulges teekond Tromso'sse. Üllatuseks oli Tromso kämping puupüsti rahvast täis ja telkijad suunatakse soisena näivasse metsa. Otsustasime valida mõne muu kämpigu ja suundusime Skittenelv kämpingusse (ca 20km Tromsost). Kogu seltskond telgi ja autoga 170NOK.
Ilm hetkel kuiv, pilves kuid silmapiiril paistab mägedevahelt ka sinist taevast. Eks näis, mis hommikuks saab.

7. Päev. 
(16.07.2012)  
Hommik saabus enam-vähem hea ilmaga - ei sadanud, õhutemperatuur oli ca 11, kajakad kisasid. Asusime teele tavapärasest pisut varem, et Tromsos Polarias näha ka hüljeste treenigut ja toitmist. Kui Tromsosse jõudsime siis hakkas sadama. Tagantjärele tarkusena hea tõdeda, et tavapärasel ajal ärgates/startides oleksime pidanud märja telgi kokku pakkima.
Polarias kulus meil pea 3 tundi ning sealt väljudes sadas juba täie raha eest. Suundusime poodi toiduvarusid täiendama. Silma hakkas kala letis olev super soodsa hinnaga suitsulõhe. Ila jooksis suunugrast nagu uurikett. Vaatasime, et pool kala kogu kamba peale oleks paras tükk küll - kaalus ca 1,1Kg. Kui arveldamiseks läks oli hind umbes 10x suurem kui arvasime tulevat. WTF?
Selgus, et kui toorel kalal on väljas kg hind siis suitsukalal on hg hind (100g hind)... mõlemad käsitsi kirjutatud. Kulukas õppetund hinnasiltide lugemise osas.
Õhtul  olime otsustanud, et ca 500km sõitmise asemel teeme väikese shortcuti ning külastame ka Senja saart. Saare külastamist soovitas ka arst, kes Maril käe kipsi pani. Lõpuks tuleb Andenes'i jõudmiseks sõita nats üle 100km ja 2x praamiga: Sejna saarele ja Senja saaret Andenes'i.
Tee Tromsost sadamasse on suhteliselt kitsas aga huvitav, enamus sellest tuleb kulgeda ca 60-70 km/h. Meil polnud muidugi erilist ettekujutust millal praam läheb ja kaua see sõidab. Lootsime kõike paremat. Sadamasse jõudes oli enne meid veel paar autot ja praamini jäänud umbes tund. Graafiku ja piletite uurimisretkelt auto juurde tagasi jõudes kuulsin suuremat susinat. Esimese hooga arvasin seda tulevat meie taha jõudnud autoelamust ent karm reaalsus jõudis kiirelt kätte.
Tagume rehv oli millegagi pihta saanud ja vajus lausa silmnähtavatlt lössi. Mis seal ikka, kogu pagasnikus olev kola maha, tung ja rattavõti välja ja ...
Jõudsin masinat vaevalt tõsta nii palju, et ratas oleks maast lahti saanud kui ragina saatel tungraud oma eksitensti lõpetas. Jama lugu -  tõsta autot kuidas tahad. Õues maru tuul õhka ca 10 kraadi, õnneks ei saja. Läksin järjekorras ootajatelt abi otsima. Hispaania vanapaar tuli lahkelt oma VW Transporteri tungiga appi. Ratas maast lahti, poldid lahti alustasin tagavararatta 'alla vintsimist'. (Pathfinderil käib see ketiga pagasniku põhja alla). Ei läinud just väga palju aega kui rattavõtme ostast vintsi kruvimiseks mõeldud polt eraldus.
Eriti jama lugu ... Kuna praami väljumiseni ei olnud just väga palju aega enam jäänud veeretasin tee äärest auto alla 2 suuremat kivi, et hispaanlased minu pärast praamist maha ei jääks ja mulle jääks võimalus veel iseseisvalt kuidagi rattavahetus ette võtta. Umbes 500m kugusel olevas majapidamises nägime liikumist ja otsustasime sealt küsima minna, ehk on ka Norras olemas midagi meie autoabi teenuse laadset. Selgus, et on. Tuleks see Tromsost ja maksma läheks ca 3000NOK (ca 400€) ja tuleb siis kui on kindel, et kindlustus selle puhul ka kehtib ja kulud korvab.
Rohelisel kaardil oleval [Eesti] numbril keegi ei vastanud.. eks kell oli eestis juba 17 kah saanud. Järgmisel hetkel torkas pähe kuldtasemel krediitkaardiga kaasnevast kindlustus, mis peaks katma ka reisikatkemsie ... vestlus esindajaga lõppes, lühidalt öledes nii: makske ise kõik ära, hoidke tsekid alles ja siis hiljem otsustatakse.. tõenäosus 50/50.
Üsna nõutu seis..
Jäi üle tagavararatta kinnitust pisut lammutada, et ratas kätte saada, ent millega kronsteini lammutada? Ainus tööriist on rattavõti. Laotasin ühe lebomati maha ja siis selili auto alla.
Natuke aega väänamist ja vandumist hakkas üht-teist juba liikuma. Edasi ca 15 - 20min lammutamist ja saingi tagavararatta kätte. Praam oli vahepeal juba sadamasse jõudnud ja masinate maha laadimine alanud. Kibe kiirelt katkine ratas alt ära - Sirts ja ema viskasid selle kohe pagasnikusse, tagavara alla rattavõti pagasnikusse - 4wd sisse ja robinal kividelt maha. Meie taga olnud Hispaania vanapaar hoidis järjekorda kinni kuniks me rattamutrid korralikult kinni saime ja auto all olnud kivid tee äärde toimetasime.
Jõudsime õnnelikult praamile .. ainult, et pileteid polnud. Selgus, et neid müüaksegi praamil. Enam-vähem nagu meil rongipileteid. Praamil pargiti hispaanlaste transporter kohe meie kõrvale. Tänuks abi eest kinkisime neile kaasas olnud Viru Valge.
Ilm läheb järjest tuulisemaks õhu temp kõigu 10 kraadi ümber. Suundusime lähimasse kämpigusse öömajale (4 voodiga majake maksab ca 64€).
Homme läheme uurima rehviparandust ja loodetavasti saame ka töötava tungraua. Sinna on veidi üle 50km sõitu ja öö on veel ees..
Näis, mis edasi juhtuma hakkab.

8. Päev. (17.07.2012)
Öösel ei tulnudki nii tugevat tormi kui õhtul arvata võis. Hommikuks tuul pisut vaibus ja sadama ka ei hakanud. Tuli hakata eelmise päeva kahjusid likvideerima. Esimene asi, et saaks rehvi lapitud ja siis uue tungraua kuskilt bensukast.
Kämpinugust vihjati, et oma muredele lahenduse või vähemalt leevendust saame alles Finnsnes'st ca 50-60km kauguselt. Olime sõitnud umbes 20-30km kui teeääres paistis Shelli bensuka kõrval sobiv töökoda olevat. Kirjadest me midagi aru ei saanud aga uste kõrval olevad rehvide hunnikud ei jätnud ka palju ruumi kahtlusteks.
Rehv tõsteti pagasnikust maha ja esialgsel vaatlusel arvati, et saab paigata küll. Rehvi seest poolt vaadates aga olukord muutus. Pole nii suuri lappe, millega paigata. Sisse poole sai siis kleebitud kõige suurem lapp, mis neil majapidamises leidus, see kattis napilt auguservad ära ent päris õhukindlaks ei saanud. Lõplikuks lahenduseks sai paigaldatud õhukumm ja see ratas jäetud tagavararattaks.
Muuseas velg ja rehv pesti kenasti puhtaks kah, et pagasnikut ära ei määriks. Samast bensukast saime ka tungraua. Kokku läks see kõik maksma 670NOK (ca 90€) Täielikust õnnest lauhtas veel katkine tagavara rattavõti ja laiali lammutatud tagavararatta kinnitus. Kuivõrd edasine tee viis nii kui nii Finnsenesist mööda, polnud probleem ka linna sisse keerata ja keevitust otsida. Leidsimegi. Astusin töökoja uksest sisse, näitasin esimesele ettejuhtuvale töömehele muret ja ca 10-15min hilje oli võti keevitatud. Kusjuures maksma ei läinud see midagi. Me olevat isegi juba kaugelt tulnud.
Edasi võtsime suuna sadamasse, et Andenes'i sõita. Ilm kippus jälle ära pöörama. Õhu temperatuur kõikus endiselt 10 kraadi ümber. Tuul tõusis ja sadama hakkas kah. Teepeale jäi ka mingi Trollide teemapark. Turstiinfost nähtud lehelt jäi meelde, et pidavat olema maailma suurim troll (kantud ka rekordite raamatusse). Otsustasime sisse keerata. Trolle oli tõesti igas mõõdus ja päris lahedalt tehtud ent kõik ainult norra keeles. Kahjuks selgub see alles peale seda kui oled piletid ära ostnud. Piletid (4 suurt +2 väikest) maksis 550NOK. Võrdluseks, sama raha eest saab ööbimiseks kämpingus 4 voodiga majakese. Paras röövimine tundus.
Sadamasse jõudsime ca 2 tundi enne praami.. ja tiksusime selle aja aja autos võileibu nosides. Väljas sadas päris korralikult ja tuul oli kah vastikult külm. Praami sõit kestis 1:40 ja loksutas kah päris kenasti.
Kaldale jõudes uurisime ka ilmaennustust järgmiseks päevaks, kui pidime vaalasafarile minema.. ilm ei tõotanud midagi head ja nii otsustasimegi safarist loobuda ning võtsime suuna Lofootide poole. Kämpigusse jäime paarkümmend km Sortlandist edasi. Olude sunnil pidime telkima. Laus sadu oli asendunud udukaga.. õhk 10..11 kerge tuul. Pilved olid nii madalad, et kui käed üles tõsta, siis väga palju pilvedest puudu ei jäänud. Lahe oli vaadata kuidas pilved mööda ühe mäe külge alla orgu vajuvad ja siis teise mäe küljest jälle üles lähevad.
Telki üles pannes, tuli kõrval olevast telgist välja rattur... kah Eestist (Keilast) ja suundub samuti Lofootidele.

9. Päev. (18.07.2012)
Öö telgis väga külmaks ei läinudki.. õigemini üldse polmnud külm aga niiskus oli vist isegi üle 100%. Katte telgil oli seespool meeletu hulk veepiisku.
Korjasime kola kokku ja asusime Lofootidele teele. Nüüd oli autos juba ruumi kõvasti, sest tagavara ratas kolis põhja alla tagasi, seal kus tema koht ning hulka pagasit kolis salongist tagasi pagasnikusse.
Ilm endine: õhk 9..11, tugev tuul, pilved madalal ja vahelduv vihm (st seenekas vaheldus tugeva vihmaga).
Teekond A külla osutus pikemaks kui arvasime, kuna sinna suundus meeletu autosuvilate voog. Kiirus kõikus 30..60 vahel.. sõita oli natuke alla 200km. Vaated olid üsna huvitavad.. veelgi paermad oleksid olnud kui ilm oleks kena olnud.
Tagasi teel ilm paranes. Pilved kolisid tagasi taeva alla ja korraks nägime isegi päikest. Tagasi teel kohtasime veel üht eestist pärit seltskonda (perekonda).
Ööbime Lofootidel kämpigus 4 kohalises majakeses (põrandal 2kohaline kummimadrats) õues õhutemperatuur kõigub 8..10 kraadi vahel. Praegu vähemalt ei saja.
Peahoone juures levib ka internet (eraldi tasu selle eest ei küsita ja parooli ka pole vaja).
Üldiselt Norras tasuta WiFi alasid ei ole (vähemasti me pole leidnud)

10. Päev. (19.07.2012)
Selle päeva plaan oli õhtuks Rootsi piir ületada ja siis kuhugi kämpingusse maanduda. Kuna Rootsis pole NOK'dega miskit peale hakata, tegime enne kämpingust lahkumist väikese shoppingu - ostsime suveniire jms träni.
Ent peale mõningast sõitu, selgus apteegi külastamisel, et enamuse päevast sisustame hoopiski Svlovaer'i polikliiniku ooteruumis. Umbes kella 16-17 paiku (Eesti aja järgi) saime arstilt retsepti ja apteegist rohud kätte. Ning asusime Norra-Rootsi piiri poole teele.
Uus plaan nägi ette, et umbes 18-19 paiku (Eesti aja järgi) hakkame kämpinguid otsima, esialgu kohta, kus saaks majakese/toa ning kui ei saa ja aeg juba hiliseks kisub, siis viimasesse kämpingusse telkima. Telkimise järele enam erilist isu polnud, sest ilm nagu enamikel päevadel: 10+/-2 kraadi, sajab, keskmine tuul.
Esimesed 2 kaardil märgitud kämpigut olid oma tegevuse lõpetanud. Kolmanda juurde viivat teeotsa ei leidnud üles (ka märke tee ääres polnud). Kaardile märgituist jäi Norra poolele veel vaid üks.
Olime juba tükk maad sõitnud ja oli tekkinud ka kahtlus, et jällegi ei leia või on kämping oma tegevuse lõpetanud, kui tee äärde tekkis esimene kämpingule viitav silt. Silt oli selline 'kodu kootud', mitte nagu tavaliselt suur liiklusmärk. Otsustasime sisse keerata. Mööda metsa- ja majadevahelisi mägiteid tuli ukerdada umbes 2-3km. Lohutuseks oli iga nurga peal nool ja kaugus kämpinguni.
Väheke ilmelik oli lõpuks meie mõistes talu õuele keerata, kuid märgid nii näitasid. Mõtlesime, et kui vale koht, siis küsime teejuhatust.
Oli õige koht. Peremees tuli ise kohe meie juurde. Küsisisime lihtsat tuba või majakest nelja voodikohaga ja võimalusega lastele madrats põrandale panna. Peremees pakkus köök-tuba 4 voodit (2 nari) ca 20 m2 lisaks toas oma dussiruum ja wc. Seda kõike 500NOK eest ainult, et maksta tuli sulas.. Meil rahakotis ainult 450NOK. KRT. Kõik hakkasid oma taskuid sobrama, ehk on münte. Varasemalt oli kämpingutes dussi kasutamine 5 min = 5..10NOK. Ja oh seda õnne, leiduski see puudu olev 50 NOK.
Muuseas, toas oli ka telekas. Näitas küll ainult kahte kohalikku kanalit aga asi seegi. Kõige olulisemast osast uudistest saime ka ilma keeleta aru - ilmateade. Midagi head see meile muidugi ei tähendanud. Sadu jätkub, tuul tõuseb, temperatuur langeb. Homseks lubati +4.

11. Päev. (20.07.2012)
Hommikul aknast väja vaadates tundus, et õhtune ilmaennustus väga mööda ei pannudki. Oli tuul, oli vihm, nähtavust eriti polnud, õhk +8. Polnud mingit tahtmist kuhugi kolama minna.
Seega, pakkisime oma kola autosse ja asusime Rootsi (Kiruna) poole teele. Tee viis üle/läbi mägede. Mida kõrgemale sõitsime, seda tihedamaks läks vihm ja väiksemaks nähtavus. Lõpuks jõudsime pilve. Tihe vihm ja tihe udu, otsenähtavaust vaid sadakond meetrit. Tuul kiigutas autot.
Kohe peale piiriületust hakkas ilm paranema. Kirunas paistis juba päike ja õhk 18 kraadi. Tuul oli endiselt tugev. Kiruna turistiinfost saime ka Rootsi kämpigute kaardi. Plaan oli Soome-Rootsi piiri lähistel ööbida (Rootsi poolel). Esimeses kämpingus pakuti tuba ca 140€ eest. Mõistagi loobusime ja liikusime edasi. Teise kämpigu registratuuri sisse astudes saime aru, et meil pole siin midagi teha. Rahvast puu püsti täis ja kõikjal hirmsati luksulikku välimust püütud jätta. Liikusme edasi.
Jällegi tee ääres kena 'kodu kootud' kämpingu silt. Keerasime sisse. Jällegi talu õuel, peremees putitas oma traktorit. Peamaja uksel kenasti silt Resepsjon. Küsisime tuba/majakest, kahjuks polnud täna õhtuks enam ühtegi vaba. 4 kohaline majake maksis muidu 450SEK. Ilm oli enam vähem selline, et võiks ka telkida: +16..+18, ei saja. Kuivõrd Soome piirini oli jäänud pisut üle 20km ja kohe peale piiri oli Kämping, otsustasime edasi liikuda.
Selle 20km jooksul saime muidugi korraliku vihma kaela. Kämpigusse jõdsime koos saju lõpuga. Registratuuri uksel kohe silt 'No cabins avalable'. Tuleb telkida. Telimisala muru lausa lirtsus. Koahti olid ka suuremad lombid murul. Õhk oli soe +20, tuult enam polnud.
Öösel käis jälle kerge sadu meist üle. Õnneks ei midagi erilist.

12. Päev. (21.07.2012)
Hommikul paistis päike. Ilm tundus kohe uskumatult ilus olgugi, et ka terve hulk pilvi oli taevas. Võiks öelda, et liiga ilus, et tõsi olla. Sättisime asjad päikesekätte kuivama.
Saime mõne tunnikese lihtsalt nii sama mölutada kui taevas kippus vähe tumenema. Otsustasime igaks juhuks asjad kokku pakkida, enne kui sööma asume. See oli ka õige otsus, sest söömise ajal hakkaski sadama.
Asusime teele. Esialgu küll väikesele shoppingule, et siiski kraam, mis Rovaniemis tänu pangakaardi jamale ostmata jäi, ikkagi ära osta.
Ostud tehtud, asusime kodu poole teele. Kämpingusse jäime Joutsasse. 42€ eest saime majakese kus 3 kahekohalist voodit, 2 tuba, pliit, külmik jms. Senistest majakestest/tubadest suurim ja mugavaim.
Ilm on ilus, tuult pole, õhk soe. Käisime lastega ka järve kaldal päikest magama saatmas. Kell 23:30 on õues pime ... kohe imelik on.

13. Päev. (22.07.2012)
Hommik algas päikesepaistega ja kuivalt. Taevas selge, ilm soe, ca +20. Ütleks, et koha liiga hea, et olla tõsi. Kõigi eelduste kohaselt peaksime õhtuks koju jõudma. Selleks tuleb veel vaid laevapiletid ümber broneerida. Esimene kõne Tallinkisse. Selgub, et pole ühtegi autokohta laevas. Kõige varasemalt saaks homme lõunaks... 'Kuradi-kurat, ausalt..'. Väike mõtlemisaeg ja sündis plaan lapsed ja vanaemad laevaga koju saata ning ise siis auto ja pagasiga hiljem järgi minna. Tallinnase saaks kellegi laevale vastu kutsuda. Kõne Viking Line'i andis lootuse, et õhtul saaks ka autoga üle. Teine kõne Tallinkisse, et vanaemade ja laste piletid ümber broneerida. Siis selgus, et Helsingist Tallinnasse on laeval ruumi küll ja saame siiski kogu seltskonnaga koos minna.
Asusime kämpingust teele. Mingeid üllatusi teele enam jääda ei tohiks. Sõita kõigest ca 200km ja vaja ainult ühe korra tankida.. Muuseas, automaattanklates ei saa maksta välismaise (Eestist antud) krediitkaardiga.
Umbes 20:00 olime kodus tagasi.

Homme hakkame täpsemalt kilomeetreid ja kütuseliitreid kokku lugema. Etteruttavalt võib öelda, et kogureisi pikkus oli ca 5000km ja üldine keskmine kütusekulu 12,3L/100km.

Veel teekondasid






© GeoApe.com 2008-2021