Lugu sellest, kuidas me Vedru sünnipäevale läksime.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis asi algas sellest, kuidas üks kolleeg, keda tuntakse Vedru nime all nädalavahetuseks oma sünnipäeva planeeris. Kogu see asi tekitas pisut hämmingut, kuna Kaalude tähtkujus sündinud naisterahvas pidada paberite järgi oktoobris sündinud olema. Järelpärimise peale aga selgus, et eelmisel aastal olla pidustus ära jäänud, ning nüüd mil soojad suveilmad käes, on aeg vana võlg tasuda. Et aga eriskummalisuse nooti hoida, otsustas neiu sünnipäeva Kihnu saarel pidada.
Seltskond, kellega me ikka aeg-ajalt VOL'e (tsiklimatkad omavahelises suhtluses, seekordne juba järjekorralt kaheksas) teeme, oli samuti asjasse pühendatud ning paari õlle kõrval sai mõeldud välja geniaalne plaan, et sünnipäevale Kihnu saarele tasub minna tsiklitega. Et aga sõitu pisut vürtsitada (kõikidel olla ju puhkuse aeg), otsustasime umbes nädal enne pidustusi, et Kihnuni me küll jõuame, ent läbi teiste saarte. Alustame neljapäeva õhtul sõiduga Hiiumaale kus ööbime, reede hommikul värske peaga sõidame saarele ringi peale. Kuna seal teid ei pidavat väga olema, planeerisime lõunaks end juba praamile, et Saaremaale jõuda, ka sellele tiir peale, ööbimine saaremaal ning hommikul praamiga mandrile ja sealt edasi Munalaiule, kust praamiga Kihnu pidustustele sõita saanuks. Pühapäeval pärast meeldivat poolpäeva Kihnu saarel pakiksime asjad kokku ning vuraksime nagu õiged mehed (ja naised) kunagi Tallinna poole tagasi.
Mõeldud-Mõeldud.. Nagu jutust selgub, et saa seda plaani tehtuks kuidagi nimetada. Alustades sellest, et pärast kaine peaga plaani läbi vaatamist tundus Hiiumaale minek suhteliselt mõttetu (nii lühikeseks ajaks selleks, et lihtsalt läbi sõita). Tekkis siis plaan, et lähme neljapäeval otse saaremaale, ööbime seal, reedel teeme tiiru saarele peale ja laupäeval mandrile. Samas tundus mõttetu ka see mõte, et laupäeva varahommikul mandrile tagasi sõita, et siis Munalaiule paugutada.. äkki tasub juba õhtul mandrile tulla? Appi tuli sõber Märt, kes pakkus võimalust vajadusel Virtsu kandis suvilas telkida. Suurepärane. Mõte siis selline: kõigepealt Saaremaale, siis saarele tiir peale, õhtul mandrile Märdi juurde, hommikul telgid kokku, Munalaiule, sealt Kihnu ja sünnipäev võib alata!
Siis aga selgus tõsiasi, et saaremaal on samal ajal Õlletoober. Keeruline see praamipiletite saamine, kui nädalavahetuseni on jäänud loetud päevad. Loomulikult olid kõik piletid kenasti broneeritud, ning ka Saaremaale saamine oleks problemmaatiline olnud. Tagasi kerkis plaan ikkagi Hiiumaa põrkest reis ära teha, ent ka see variant oli ülerahvastatud. Jätsime ka Saaremaa plaanist välja ning lükkasime kogu stardi reedesse.
Käes on neljapäev. Seltskonnal tekkis küsimus, et kas Kihnu praamipileteid ei peaks broneerima? Selgus, et keegi ei olnud sellise keerulise mõtte peale enne tulnud ning nüüd oli juba hilja. Manilaid-Kihnu praamid olid täis. Ainult jalgsipiletid, aga see ei olnud ju eesmärk. Pärnu-Kihnu liin meid ei rahuldanud, kuna reis võtnuks liiga kaua aega + pühapäeval olnuks varem vaja tagasi olla. Seega muidu oli hea plaan, ent ka sünnipäev jäi meie jaoks ära.
Kuna aga Märdiga oli juba kokku lepitud, et me reedel tema juures peatume ning reedel poolest päevast ka start kenasti kõigile sobis, tegime veel uuema plaani: lähme Viljandisse ujuma ning sealt Virtsu Märdi juurde. Lisaks on viljandis tore ja armas toitlustusasutus, kus ikka aeg-ajalt VOL'ide raames käidud on. Saab kõhugi kenasti täis.
Laupäevaks oli meid samuti kutsutud ühele peole Peipsi äärde, mis tähendas seda, et ka laupäev ei tähenda Virtsu-Risti-Tallinn nühkimist, vaid võime julgelt suurema sõidu teha.
Viljandisse sõiduks valisime kurvilisema marsruudi: Tallinn-Saku-Kiisa-Hageri-Rabvere-Rapla-Järvakandi-Kaisma-Vändra-Viljandi. Jõudnud kohale, sõime kõhud täis ning kuna täiskõhust ning õhtusest jahedusest tingituna ujumise soov kõigil kadunud oli, sõitsime edasi Pärnu poole poodlema ning sealt edasi Märdi juurde Virtsu kanti. Õhtune grill ning muljetamine venis hiliste õhtutundideni ning varajaste linnukeste saatel saigi juba uinutud.
Õnneks ei kestnud uni kaua - hommikune soe päike ning kallurid Risti-Virtsu maanteel ajasid varakult une ära ning edasi saime juba asjalikuks hakata. Jõime hommikukohvi ning startisime Lihula poole minekule. Lihulas veel viimased plaanid, et kuidas ja kuhu edasi ning ehki kellelgi laupäeva õhtuseks sünnipäevaks tuju ei olnud, leidsime siiski, et Peipsi ääres võiks ju ära käia. Tartus pidada veel üks tore söögikoht olema, kus head toitu saab ning tore väljas istuda. Ja nii me läksime - Lihula-Märjamaa-Rapla-Türi-Võhma-Põltsamaa-Tartu. Sõimegi kõhud täis ning vurasime edasi Mustvee tankla poole päeva viimast kohvi jooma. Poolel teel märkasin oma suureks rõõmuks, et kena kaheksa kujund on meie trajektoorist joonistamas. Mäletasin autokooli õpetaja sõnu ARK kaheksa kastist. Küsimusele 'kui suur see kast eksamil kaheksa tegemiseks on?' vastas õpetaja, et sinna võib ära eksida. Väga suur ala on. Kerge muie tuli näole, vaadates seda kasti, kus me täna kaheksa joonistasime :).
Mustveelt sõitsime Piibe maanteele ning üritasime enne loojuva päikese pimestava kaasabi tekkimist linna jõuda. Õnnestus.
Vaadates nüüd esialgset mõtet ning seda toredat üritust, kuhu lõpuks kolmekesi jõudsime peaks ütlema, et hoolimata plaani kardinaalsest muutusest, oli tegemist igati toreda ja meeldejääva üritusega - üks noortest tsiklistidest sai debüüdiga hakkama ning ühtlasi sai püstitatud uus VOL'i läbitud teekonna rekord nii kogu VOL'i pikkuse kui ka päeva teekonna pikkuse kohapealt :)