Pühapäeval ei olnud muud paremat teha kui sõitma minna. No eks sai natuke ette ka planeeritud, teekond sai reede õhtul maha märgitud. Üllatusi oli mitmeid, alates 2m kõrgusest rohust lõpetades maisipõlluga. Laeva metsades sai kompanjoni rattal isegi ventika labasid lühemaks saagida, et see ringi käiks (poos vastu lömmi kukutud korpust kinni). Ise viskasin 2 korda külili, kord ühele, kord teisele küljele. Teine kukkumine oli maandumisega õlale...ilge raksakas käis...traumas ei ole käinud aga tundub, et läks õnneks.